See-eest käisin täna raamatukogus – hea, et torm oli veidigi vaibunud, muidu poleks julgenud ninagi kodust välja pista, kes teab, milline katus kuskilt pähe lendab! – ja viisin ära raamatu, mille tähtaega olin  vähemalt kolm korda pikendanud, ning võtsin uue, mille tänase õhtuga juba läbigi lugesin.

Millest see tuleb, et üks raamat ei suuda köita ja nii raske on lugemiselainele saada – ehkki tegu on ju iseenesest hea raamatuga -, aga teise neelad lennult ja ei saa arugi, kui juba ots käes on?

“Me ei saa muuta meile kättejagatud kaarte, saame vaid teha nendega võimalikult hea mängu.” – Randy Pausch

Häid noppeid oli mitmeid. Mulle meeldis väga unistuste kohta käiv ütlemine: “Kui suudad unistada, siis suudad oma unistused ka ellu viia.”

Üks eriliselt hea nõuanne, mida kavatsen ka tütrele jagada, meeldis mulle ka: “Kui mõni mees on sinust huvitatud, siis on asi väga lihtne. Lihtsalt ignoreeri kõike, mida ta räägib, ja pööra tähelepanu vaid asjadele, mida ta reaalselt teeb.”

Väga hea nipp mitte lasta end jalust rabada mesijutuga. Oluline meelespidamiseks, et ilusatel sõnadel pole tähtsust, kui tegudes hoolimist ja armastust ei näe. Ka kooselus hää kõrvataha panna.

Aga üldiselt oli siin palju asju, mis olid välja toodud natuke teise nurga alt ja seetõttu justkui uued tarkused, mida hea aeg-ajalt üle korrata.

Tõeline väärtus on aeg, mis meile on antud. Me ei tea, kui pikalt seda on, ja seda olulisem on kasutada iga hetke ratsionaalselt: veeta see aeg kõige kallimatega, teha asju, mis meeldivad ja mis on sinu jaoks olulised, kuid arvestada alati ka teiste inimestega,  tunda rõõmu ilusatest hetkedest, täita oma unistusi ja aidata neid täita teistel.

Heameelega oleksin mõned laused alla jooninud, kui tegu olnuks minu enda raamatuga, kuid raamatukogu raamatuga ei saa ma niimoodi talitada. Võib-olla tähendan mõned asjad üles.

On see normaalne?! Kusjuures, muide, paarile kirjale ma lihtsalt enam ei jõudnud vastata, sest olin juba nii väsinud.

Mees ütleb, et ma elan arvutis – nii see juba ongi. Vähe sellest, et tööl on see mu põhitöövahend, aga kodus olen samuti siin ja suure osa neelab kirjamajandus ja info otsimine jms. No suhtlemine muidugi ka.

Ehk on mul oma eluga midagi mõistlikumat peale hakata?